Dåaresthfaageles teemah Jåas

Desnie bijjievuajnoem viehtide gaavnh, veesme bijjieöörneme teeman mietie:

Demokratije jïh meatanårrojevoete

Demokratije jïh meatanårrojevoete goh dåaresthfaageles teema skuvlesne edtja learoehkidie daajroem vedtedh demokratijen eaktoej, aarvoej jïh spïelenjoelkedassi bïjre, jïh dejtie ryöjrehtidh meatan årrodh demokrateles prosessine. Lïerehtimmie edtja learoehkidie goerkesem vedtedh ektiedimmien bïjre demokratijen jïh vihkeles åålmehreaktaj gaskem goh soptsestimmiereakta, jïenestimmiereakta jïh organisasjovnenfrïjjevoete. Dah edtjieh goerkesem åadtjodh demokratijen leah joekehts hammoeh jïh vuekieh.

Learohkh edtjieh aaj goerkesem åadtjodh evtiedimmien bïjre demokrateles institusjovnijste Saepmesne, jïh guktie sïjte lea vuekine orreme jïh annje lea, jïjtjemse organiseeredh. Seamma aaj faamosne saemiej dåarjoe gaskenasjonaale aalkoeåålmegelaavenjostosne jïh gaskenasjonaale latjkojde jïh konvensjovni vihkelesvoetese don demokrateles evtiedæmman. Barkoen tjïrrh seabradahkefaagine learohkh edtjieh laejhtehkslaakan ussjedidh, ovmessie perspektijvh vaeltedh,  ovmessie mïelh gïetedidh jïh eadtjohke meatanårrojevoetem vuesiehtidh.

Ööhpehtimmieboelhkh leah bijjemes bielie Seabradahkefaagese saemien 5-10. Boelhki tjïrrh learohkh edtjieh maahtoem tseegkedh Saepmien bïjre jïh ussjedadtedh mij sæjhta jiehtedh bieline årrodh Saepmeste jïh jïjtse ektiedimmien bïjre dejtie ovmessie biehkide mah leah vïedteldihkie daan suarkan. Gaajhkh dov ovmessie teemah mah leah daennie boelhkesne, sïjhtieh lïhkebe tjïelkestamme sjïdtedh ovmessie raajroej tjïrrh Seabradahkefaagesne saemien 5-10.

Vuartesjh daam vierhtiem gærjagåetesne

Daate raajroe lea terroreheannadimmiej bïjre snjaltjen 22.b. 2011, jïh vuartesje mah konsekvensh daate mijjen seabradahkese åadtjoeji. Sisvegem sjïehtedamme guktie learohkh viehkiem åadtjoeh ektiedimmieh vuejnedh.

Vuartesjh daam vierhtiem gærjagåetesne

Daennie raajrosne learohkh åadtjoeh vueptiestidh jïh ussjedadtedh mij teknologije lea, guktie teknologije lea seabradahkem jarkelamme jïh guktie teknologeles hæhtadimmieh sinsitniem bigkieh. Mah teknologeles evtiedimmieh leah hijven mijjese, jïh mah eah leah? Mah konsekvensh daate åådtje barkoejieliedasse jïh privaate jieliedasse? Raajroe goerehte guktie daajbaaletje teknologije, joekoen sosijaale medijah, bïevneseteknologije jïh sjïehtedamme maarkedefoeresjimmie, itjmies haesteme demokratijese sjidtieh.

Vuartesjh daam vierhtiem gærjagåetesne

Gïelevåhkoe edtja saemien gïelide vuesiehtidh jïh lutnjedh. Learnlab sæjhta daan raajroen tjïrrh noerhtesaemien, åarjelsaemien jïh julevsaemien gïelem jïh kultuvrem eevtjedh jïh beagkoehtidh.

Vuartesjh daam vierhtiem gærjagåetesne

Almetjehealsoe jïh jieledehaalveme

Teema edtja daajroem vedtedh guktie relasjovnh jïh ektiedimmie baajnehtamme sjidtieh aktivyöki barkoste mubpiejgujmie, aaj digitaale, jïh lea bielie maahtoste faagesne. Edtja viehkiehtidh guktie learohkh maehtieh hijven veeljemh vaeltedh jieliedisnie jïh haestemh gïetedidh seksualiteeten, persovneles ekonomijen, ålkoestimmien jïh digitaale ektiedahkoen bïjre. Teema edtja aaj viehkiehtidh goerkesem, seahkarimmiem jïh toleraansem sjugniedidh gellievoetese, mubpiej aarvojde jïh jieledeveeljemidie, jïh perspektijvh vedtedh mij hijven jielede maahta årrodh. Learohkh edtjieh maehtedh suerkieh identifiseeredh gusnie almetjeaarvoem haasta, goh almetjeåesiestimmesne jïh mijjen baelien slaaverijesne, jïh råajvarimmieh buektedh mah almetji vihkeles daerpiesvoeth gorredieh.

Seabradahke mij hijven healsoeveeljemidie fïereguhten luvnie sjïehteladta, lea joekoen hijven almetjehealsose. Jieledehaalveme lea maehtedh guarkedh jïh maehtedh faktovrh baajnehtidh mah mïelem utnieh jïjtse jieledem haalvedh. Teema edtja aaj viehkiehtidh guktie learohkh lierieh mietiemoerem jïh vuestiebïegkem jïh praktihkeles haestemh bööremeslaakan gïetedidh.

Raajroe mij mïrrestallemem, sïerredimmiem, tjïertevidtjiem buerkeste jïh aktine storylabine mij teemine åtna dej gelliej noeri bïjre mah veeljieh mïrrestallemen åvteste gæmhpodh jïh garmerdieh gïeh leah jïh gubpede båetieh.

Vuartesjh daam vierhtiem gærjagåetesne

Daennie raajrosne leara vielie mij Pandemije lea, jïh man åvteste dïhte juhtije Korona-vijruse gaskem jeatjah lea pandemije. Laavenjassi jïh ussjedadtemen learohkh nuepiem åadtjoeh ussjedadtedh guktie dah jïjtjh maehtieh viehkine årrodh, mah dåehkieh mah leah sjïere vaahresne jïh maam maahta «lïeredh» destie mij dam nöörjen seabradahkem steegkie. Maahta labide tjïrrehtidh goh jïjtjeraarehke labh, jallh dejtie ektiedimmesne nuhtjedh.

Vuartesjh daam vierhtiem gærjagåetesne

Aamhtesisnie «Ektesne årrodh» vïenevoete, irhkeme, nedtevihte, ruvse jïh vædtsoesvoete. Learohkh haestemh åadtjoeh jïjtsh gïeleåtnoem måjhtajidh, jïh jïjtsh jïh mubpiej dahkoeh. Feerhmeme jïh identiteete leah vihkeles baakoetjïerth. Daejnie boelhkine soptsestalleme klaassesne vihkeles. Vihkeles astedh learohki vaestiedassi bïjre soptsestidh. Onterdidh, ussjedadtedh jïh såemies lahtestimmiej bïjre vielie soptsestidh. Learohkh maehtieh gærjam darjodh jallh sov gærjesne tjaeledh Storylabesne. Dan nomme maahta årrodh Mov identiteete, Mov skaehtiegæstoe jallh Mov gæstoe.

Vuartesjh daam vierhtiem gærjagåetesne

Daate lea ööhpehtimmieboelhke mij lea seksualiteeten, seksuelle daaresjimmiej jïh ruvsen bïjre. Seksualiteete lea aavoen, dïedten, leajhtadimmien bïjre, almetji tsiehkien bïjre gaskemsh jïh hijven tsiehkien bïjre jïjtse kråahpese. Seamma tïjjen aaj mïrhke bielieh seksualiteeteste. Ööhpehtimmieboelhkh ruvsen bïjre leah digkiedimmieboelhkh mah learohki åvtegoerkesem jïh båajhtoeh mïelh narkotikamehtiej bïjre våaroeminie utnieh. Learohkh maehtieh gærjam darjodh jallh sov gærjesne tjaeledh Storylabesne. Dan nomme maahta årrodh Mov identiteete, Mov skaehtiegæstoe jallh Mov gæstoe.

Vuartesjh daam vierhtiem gærjagåetesne

Nænnoes evtiedimmie

Barkoen tjïrrh nænnoes evtiedimmine learohkh edtjieh maahtoem evtiedidh mestie dah maehtieh eensi veeljemh vaeltedh jïh etihkeles jïh byjresevoerkes årrodh. Learohkh edtjieh guarkedh fïereguhten dahkoeh jïh veeljemh leah vihkele. Teema dåeriesmoeretjoelmh tjeekie mah leah teemaj bïjre byjrese jïh klijma, giefiesvoete jïh joekedimmie vierhtijste, vigkieh, healsoe, mïrrestalleme, demografije jïh ööhpehtimmie. Daajroe ektiedimmiej bïjre eatnemen jïh seabradahken gaskem, guktie almetjh klijmam jïh byjresem baajnehtieh, jïh guktie jieledetsiehkieh, jieledevuekieh jïh demografije leah vïedteldihkie gaskemsh, daam goerkesem vedtieh. Guktie eatnemem guarkoe jïh reerie Saepmesne åvtesne jïh daelie lea bielie daestie. Learohkh edtjieh ektiedimmien bïjre lïeredh dej ovmessie aspekti gaskem nænnoes evtiedimmesne.

Daesnie vierhtieh gaavnh mah maehtieh åtnasovvedh barkosne nænnoes evtiedimmine.

Illustrasjonsbilde som viser innholdselementene i serien
 

Vuartesjh daam vierhtiem gærjagåetesne

Daate raajroe lea ekonomijen bïjre mikroste makrose. Dïhte aalka privaate- jïh fuelhkieekonomijine, åvtelen jåarhka skaehtiesysteemese, nasjonaalebudsjedtese jïh tryjjesvoetestaatese. 

Illustrasjonsbilde som viser innholdselementene i serien

Vuartesjh daam vierhtiem gærjagåetesne

Illustrasjonsbilde som viser innholdselementene i serien

Vuartesjh daam vierhtiem gærjagåetesne

Illustrasjonsbilde som viser innholdselementene i serien

 

Vuartesjh daam vierhtiem gærjagåetesne

Vuartesjh daam vierhtiem gærjagåetesne

Vuartesjh daam vierhtiem gærjagåetesne