Fágaidrasttideaddji fáttát JTK

Dás gávnnat oppalašgova resurssain, ja dat leat ordnejuvvon bajitoasi fáttá mielde:

Demokrátiija ja mielborgávuohta

Demokratiija ja mielborgárvuohta fáddán skuvllas galgá addit ohppiide máhtu demokratiija eavttuid, árvvuid ja njuolggadusaid birra, ja dahkat nu ahte sii sáhttet oassálastit demokráhtalaš proseassain. Oahpahus galgá addit ipmárdusa demokratiija ja guovddáš olmmošvuoigatvuođaid oktavuođain, nu go cealkinfriddjavuohta, jienastanvuoigatvuohta ja organisašunfriddjavuohta. Sii galget oažžut ipmárdusa das ahte demokratiijas leat iešguđet hámit ja albmaneamit.

Oahppit galget maiddái áddet demokráhtalaš ásahusaid ovdáneami Sámis, ja mo siida lea leamaš ja lea ain okta vuohki organiseret iežas demokráhtalaččat. Dát guoská maiddái sápmelaččaid doarjagii riikkaidgaskasaš eamiálbmotovttasbargguin ja riikkaidgaskasaš soahpamušain ja konvenšuvnnaid mearkkašumis demokráhtalaš ovdáneapmái. Barggadettiin servodatfágain galget oahppit jurddašit kritihkalaččat, váldit iešguđet perspektiivvaid, gieđahallat digaštallamiid ja čájehit aktiiva mielborgárvuođa

Dán ráiddus oahppit fuomášit ja smiehtadit teknologiijafáttá: mot lea teknologiija rievdadan servodaga ja mainna lágiin leat teknologalaš fuomášumit čađat huksejuvvon ovdalaš fuomášumiid vuođul. Makkár teknologalaš ovdáneamit leat midjiide buorrin ja mat leat bahan? Makkár váikkuhusat leat dás bargoeallimii ja priváhta dilálašvuođaide? Ráiddus suokkardit mot ođđaáigásaš teknologiija, erenoamážit sosiála mediat ,informašuvdnateknologiija ja heivehuvvon márkanfievrrideapmi, dagaha duođalaš áitaga demokratiijai. Mii suokkardit fenomenaid, nugo ekkogámmára ja polariserema ja oalgguhit ohppiid smiehttat mot sii vásihit dán peršovnnalaččat ja mot dát váikkuha sidjiide.Illustrasjonsbilde som viser de ulike innholdselementene i serien.

Geahča dán ressursa girjerádjosis

Dát ráidu váldá ovdan terrordaguid suoidnemánu 22. beaivve 2011, ja dás geahččat mot dát lea váikkuhan min servodahkii. Sisdoallu lea heivehuvvon nu ahte oahppit nagodivčče fuomášit oktavuođaid ja čanastumiid.Illustrasjonsbilde som viser de ulike innholdselementene i serien.

Geahča dán ressursa girjerádjosis

Ráidu čilge nuppi máilmmisoađi davvin. Dás čalmmustahttojuvvo soahti Sállanis, fáktádieđut soađi birra,fáŋgaleairrat, eváhkku ja Finnmárkku ođđasishuksen olmmošlaš ja servodatlaš perspektiivvas. Ovttaskasolbmot namuhuvvojit sihke dáhpáhusaid oktavuođas, muhto maiddái go sáŋgára hámis leat bidjan searaid veahkehit earáid.Illustrasjonsbilde som viser de ulike innholdselementene i serien.

Geahča dán ressursa girjerádjosis

Sámi giellavahkku galgá čájehit ja loktet sámi gielaid.Learnlab háliida dán ráiddu bokte ovddidit ja gaskkustit davvi-, lulli- ja julevsámi giela ja kultuvrra.

Geahča dán ressursa girjerádjosis

Dáid doaimmaid bokte galget oahppit hukset gelbbolašvuođa Sámi birra ja reflekteret maid mearkkaša leat oassin Sámis. Ja dasto reflekteret iežaset gullevašvuođa elementtaide maid leat čadnon dán guvlui. Buot fáttát mat dás leat mielde, ožžot lasi fuomášumi iešguđetge ráidduin Servodatfága sámi 5-10.

Geahča dán ressursa girjerádjosis

Álbmotdearvvašvuohta ja birget eallimis

Fáddá galgá addit ipmárdusa dasa mo ovttasdoaibman earáiguin, maiddái digitálalaččat, váikkuha gaskavuođaide ja gullevašvuhtii ja lea maiddái oassin fága gelbbolašvuođas. Dat galgá váikkuhit dasa ahte oahppit máhttet dahkat buriid válljemiid eallimis ja gieđahallat hástalusaid mat gullet seksualitehtii, persovnnalaš ekonomiijai, gárrenmirkkuide, olggobealvuhtii ja digitála ovttasdoaibmamii. Fáddá galgá maiddái leat mielde hábmemin áddejumi, árvvusatnima ja gierdavašvuođa girjáivuhtii, earáid árvvuide ja eallinválljejumiide, ja addit perspektiivvaid dasa mii buorre eallin sáhttá leat.
Fága bokte galget oahppit máhttit identifiseret guovlluid gos olmmošárvu áitojuvvo, ovdamearkka dihtii olmmošgávppašeami ja dálááiggi šlávavuohta oktavuođas, ja fuomášit doaibmabijuid mat áimmahuššet olbmuid vuođđodárbbuid.

Dán ráiddus beassá oahppat eambbo pandemiija birra ja manne koronavirus lea pándemiija. Bargobihtáid ja reflekšuvnnaid bokte besset oahppit guorahallat ja jurddašit movt sii ieža sáhttet leat mielde váikkuheame, guđe joavkkut leat hearkkit ja maid koronavirusis sáhttá oahppat.Illustrasjonsbilde som viser de ulike innholdselementene i serien.

Geahča dán ressursa girjerádjosisbiblioteket

Ráidu mii válddaha dásserávvu, vealaheami ja rasisma. Dasto storylab dan birra ahte olu nuorat válljehit dásseárvvu bealuštit ja čájehit rámisvuođain gii son lea ja gos son lea eret.

Illustrasjonsbilde som viser de ulike innholdselementene i serien.Geahča dán ressursa girjerádjosis

Oahpahus lea seksualitehta, illasteami ja gárrendilli birra.Seksualitehta lea ilu, ovddasvástádusa ja luohttevašvuođa birra. Dasa lassin mainna lágiin láhttet earáiguin, movt oažžut buriid jurdagiid ja oainnu iežamet rupmaša ektui. Seammás leat seksualitehtas maiddái heajos bealit. Oahpahus gárrendili birra lea digaštallan mas vuođđun leat ohppiid jurdagat ja boasttuipmárdusat gárrenmirkkuid ektui. Oahppit sáhttet čállit iežaset girjjis Storylabas dahje ásahit dohko girjji man sáhttá gohčodit juogo “Mu identitehta”, mu “Giisá” dahje mu “Árdnabumbá”.Illustrasjonsbilde som viser de ulike innholdselementene i serien.

Geahča dán ressursa girjerádjosisbiblioteket

Oahpahusa mihttomearri lea addit čiekŋalet ipmárdusa identitehta mearkkašumis. Doaba geavahuvvo metaforan luopmánii. Dás buohtastahttit olbmo luopmániin go lea sáhka siskkit substánssas. Ulbmilin lea fuomášuhttit makkár seammaláganvuođat ja iešguđetláganvuođat gávdnojit ja árvvusatnit sierraláganvuođaid. Sátnevádjasat leat oassin min ruohttasiin ja oahpahusas leat oasit sátnevadjasiid mearkkašumi birra. Sámi kultuvra ja árbevierru lea nannosit čadnon lundui. Oahppit galget govvidit iežaset doahpagiid mat dábálaččat geavahuvvojit luonddu birra. Ságastallan, imaštallan ja reflekteren leat dehálaččat maiddái joatkkaskuvllas. Árvvusatnit sierraláganvuođaid lea givrodat ja dan ferte čalmmustahttit. Oahppit sáhttet čállit iežaset girjjis Storylabas dahje ásahit dohko girjji man sáhttá gohčodit juogo “Mu identitehta”, mu “Giisá” dahje mu “Árdnabumbá”.Illustrasjonsbilde som viser de ulike innholdselementene i serien.

Geahča dán ressursa girjerádjosisbiblioteket

“Ovttastallat” fáddái gullet ustitvuohta, olmmáivuohta, givssideapmi, neahttadáidu, gárrendilli ja veahkaváldin. Dat hástala ohppiid iežaset giellageavaheami, ja sihke iežaset ja earáid daguid. Inkluderen ja iešdovdu leat guovddáš doahpagat. Hárjehusain lea luohkkáságastallan guovddážis. Lea mávssolaš bidjat buori áiggi ohppiid vástádusaid gieđahallamii. Imaštallat, reflekteret ja muhtun oaiviliid atnit vuođđun viidáseappot. Oahppit sáhttet čállit iežaset girjjis Storylabas dahje ásahit dohko girjji man sáhttá gohčodit juogo “Mu identitehta”, mu “Giisá” dahje mu “Árdnabumbá”.

Geahča dán ressursa girjerádjosis

Halloween-ráidu mas lea oktasaš bargoboddu CoLabas, guokte Storylaba mat lea viežžan inspirašuvnna Escape-Room málles ja dát lea jurddašuvvon ovttasbargun joavkkuin. Dasto lea vel okta StoryLaba mas lea čállinálgu.

Geahča dán ressursa girjerádjosis

Guoddevaš ovdáneapmi

Guoddevaš ovdáneami fáddábargguid bokte galget oahppit ovdánahttit gealbbu mii dahká ahte sii sáhttet dahkat ovddasvástideaddji válljemiid ja bargat ehtalaččat ja birasdiđolaččat. Oahppit galget oažžut ipmárdusa das ahte ovttaskas olbmo daguin ja válljemiin lea mearkkašupmi. Fáddá fátmmasta čuolmmaid mat leat čadnon birrasii ja dálkkádahkii, geafivuhtii ja resurssaid juogadeapmái, riidduide, dearvvašvuhtii, dásseárvui, demografiijai ja ohppui. Oahppit galget oahppat movt iešguđet bealit guoddevaš ovdáneamis gullet oktii.  Máhttu luonddu ja servodaga oktavuođaid birra, mo olbmot váikkuhit dálkkádahkii ja birrasii, ja mo birgenláhki,eallinvuohki ja demografiija gullet oktii, buorida dán áddejumi. Mo luondu áddejuvvo ja hálddašuvvo Sámis vássánáiggis ja dálááiggis gullá dása. Oahppit galget oahppat mot iešguđetlágan bealit guoddevaš ovdáneamis gullet oktii.

Dás gávnnat resurssaid maid sáhttá geavahit guoddevaš ovdáneami  fáddábarggus.

illiustrasjonsbilde som viser innholdselementene i serien

Geahča dán ressursa girjerádjosis

illiustrasjonsbilde som viser innholdselementene i serien

Geahča dán ressursa girjerádjosis

Dát ráidu lea ekonomiija birra, mikrodásis makrodássái. Dat álgá lagas oktavuođain priváhta- ja bearašekonomiijain, ovdal go peršpektiiva viiddiduvvo vearrovuogádahkii, nationálabušehttii ja čálgostáhtii.

illiustrasjonsbilde som viser innholdselementene i serien

Geahča dán ressursa girjerádjosis

illiustrasjonsbilde som viser innholdselementene i serien

 

Geahča dán ressursa girjerádjosis

illiustrasjonsbilde som viser innholdselementene i serien

 

Geahča dán ressursa girjerádjosis

illiustrasjonsbilde som viser innholdselementene i serien
 

Geahča dán ressursa girjerádjosis