Fágajgasskasasj tiemá 8.-10. dáse

Dánna ressursajt gávna, badjásasj tiemáj milta tjuoldeduvvam:

Demokratijja ja viesátguojmmevuohta

Demokratijja ja viesátguojmmevuohta fágajgasskasasj tiebmá oahppijda vaddá máhtov ja dádjadusáv demokratijjalasj árvoj ja prinsihpaj hárráj vaj máhtti demokratijjalasj prosessajt hábbmit ja dajda sæbrrat. Åhpadibme galggá oahppijda vaddet dádjadusáv gåktu demokratijja ja guovdásj almasjrievtesvuoda dagu moalgedimfriddjavuohta, jienastimriektá ja organisasjåvnnåfriddjavuohta aktij gulluji. Galggi bessat dádjadit demokratijjan li moatte lágásj háme ja vuoge.

Oahppe galggi aj demokratijjalasj institusjåvnåj åvddånimev dádjadit Sámen, ja gåktu sijdda la læhkám ja la ájn akta vuohke ietjas organisieritjit demokratijjalattjat. Dát aj guosská sámij bargguj rijkajgasskasasj iemeálmmukaktisasjbargujn ja rijkajgasskasasj sjiehtadusájn ja konvensjåvnåj merkadusán demokratijjalasj åvddånibmáj. Bargadijn sebrudakfágajn galggi oahppe ájádallat lájttálisát, válldet iesjguhtik perspektijvajt, giehtadallat dágástallamijt ja vuosedit dåjmalasj viesátguojmmevuodav.

.

Åhpadimgárvvidus Sábmerájdon le oasse Sebrudakfágas, sámegielan 5.-10. Åhpadime baktu galggi oahppe oadtjot máhtudagáv Sáme guovloj birra, ja ájádallat majt sihtá javllat liehket oassen Sámes ja iesj gullut duon dán elemænntaj mij la tjanádum dasi.

Gehtja dáv resursav girjjevuorkán

Sáme giellavahkko galggá sámegielajt vuojnnusij buktet ja åvddån låpptit. Dán rájdo baktu ájggu Learnlab åvdedit ja gaskostit nuortta-, oarjjel- ja julevsáme gielajt ja kultuvrajt.

Gehtja dáv resursav girjjevuorkán

Dát rájddo le terrordáhpádusáj birra ma dáhpáduvvin snilltjamáno 22. b. 2011 ja guoradallá gåktu dá mijá sebrudagáv vájkkudin. Sisadno le hiebaduvvam vaj oahppe galggi vidjurij gasskavuodajt dádjadit.

Gehtja dáv resursav girjjevuorkán

Álmmukvarresvuohta ja bierggim

Tiebmá galggá viehkken dádjadit gåktu iehtjádij siegen doajmmá, aj digitála láhkáj, vájkkut relasjåvnåjda ja gullevasjvuohtaj la aj oassen fága máhtudagás. Tiebmá galggá vájkkudit jut oahppe máhtti buoragit válljit iellemin ja giehtadallat hásstalusájt ma li tjanádum seksualitiehttaj, persåvnålasj ruhtadilláj, gárevselgajda, ålgoduvvamij ja digitála ulmutjahttemij. Tiebmá galggá aj hábbmit dádjadusáv, vieledimev ja gierddisvuodav moattebelakvuohtaj, iehtjádij árvojda ja iellemválljimijda, ja vaddet perspektijvajt dasi mij buorre iellem máhttá liehket. Oahppe galggi máhttet identifisierit suorgijt gånnå ulmusjárvvo ájteduvvá, duola degu ulmusjoasestime ja dálásj ájge oarjjevuoda aktijvuodan, ja vuosedit dåjmajda ma ulmutjij vuododárbojt várajda válldi. 
Álmmukvarresvuohtaj la viek ájnas ahte sebrudahka dilev láhtjá váj juohkka aktugasj bæssá buoragit válljit ietjas varresvuoda hárráj. Bierggim merkaj buktet dádjadit ja vájkkudit faktåvråjt ma rijbbamij vájkkudi. Tiebmá galggá viehkken váj oahppe oahppi giehtadallat miehtebiekkajt ja vuosstemannamijt giehtadallat, ja persåvnålasj ja praktihkalasj tjuolmajt buoremus láhkáj.