Sámegiella vuostasjgiellan 1.-2. dáse
Dánna ressursajt gávna, badjásasj tiemáj milta tjuoldeduvvam:
Bokstávaj oahppam
Rájdo bokstávaj birra viek buoragit hiehpi bokstávaj oahppamij. Dájt rájdojt máhttá adnuj válldet juo vuostasj skåvllåbiejve rájes. Da li suohttasa ja målssu ålov, ja li hiebadam mánáj dássáj gå skåvllåj álggi. Rájdo tjuovvu julevsáme bokstávaj oahppama vuorov. Bokstáva rájdojn lip dættodam morfolåvgålasj, fonolåvgålasj ja syntávsalasj diedulasjvuodav juo vuostasj låhkåmoahppama rájes. Álgo rájes juo sjaddi oahppe diedulattja jut bokstáva máhtti liehket juogu de vokálla jali konsonánnta, ja majt dat merkaj. Edna dættov lip biedjam juohkka bokstáva jiednaj, ja gávnnuji moadda målsudahkes ja suohtas dahkamusá gånnå oahppe bessi jur jiednadit. Adnám lip symbåvlåjt váj álkke sjaddá oadtjot divna oahppijt fárruj fonologijjalasj diedulasjvuohtaj vájku man ålov åvdutjis bukti ja vájku dal makkir dásen littji. Rijma ja stávvalij spædtjom la aj guovdátjin váj oahppá jiena baktu analysierit. Gássjelamos diftåŋŋajda li sierra dahkamusá. Sáme låhkåmguovdásj la mijájt bagádallam.
Dánna gávna bokstávajt ma hiehpi ållu buoragit bokstávvåhpadibmáj. Dån máhtá dájt adnet juo vuostasj skåvllåbiejve rájes. Dánna li suohtas ja moattelágásj dahkamusá majt oahppe máhtti barggat gå skåvllåj álggi. Dån máhtá iesj válljit majt sidá barggat.
Dánna gávna bokstávajt ma hiehpi ållu buoragit bokstávvåhpadibmáj. Dån máhtá dájt adnet juo vuostasj skåvllåbiejve rájes. Dánna li suohtas ja moattelágásj dahkamusá majt oahppe máhtti barggat gå skåvllåj álggi. Dån máhtá iesj válljit majt sidá barggat.
Dánna gávna bokstávajt ma hiehpi ållu buoragit bokstávvåhpadibmáj. Dån máhtá dájt adnet juo vuostasj skåvllåbiejve rájes. Dánna li suohtas ja moattelágásj dahkamusá majt oahppe máhtti barggat gå skåvllåj álggi. Dån máhtá iesj válljit majt sidá barggat.
Dán rájdon oahppe oahpásmuvvi daj gålmmå dábálamos diftåŋŋajda; ie, oa ja uo.
Vuodulasj giellaåhpadibme
Gåktu giellaåhpadibme joarkká maŋŋel gå oahppe li vuostasj bokstávajt oahppam. Tiemá li válljidum
váj oahppe galggi sjaddat jasska ja diedulasj giellaaddne målsudahkes ja dárkkelis gielajn. Galggi
buktet vuojnnet gåktu hållamgiella ja tjállemgiella aktij gulluji. Oahppe galggi vuojnnet ávkev
njálmálasj ja tjálalasj tjehpudagáj åvddånimes, tevstajt hábbmit ja sihke njálmálattjat ja tjálalattjat
guládallat. Vuodulasj giellaåhpadibme mij guosská njuolgga låhkåmåhpadime ietjá ájnas vidjurijda,
dagu viek frekventa bágo, stávvalij milta låhkåt, sjoappkabágo ja alfabiehta milta gárggalit.
Dagáduvvá aj sierra rájddo gatjálvisbágoj mij máhttá ávkken gå galggá oahppij låhkåmtjehpudagáv
nannit álggoåhpadimen.
Dát la rájddo mav máhtá nuoramusáj sámegielåhpadimen adnet maŋŋel gå la bokstávajt tjadádam.
Dán rájdon li dahkamusá oahppijda gatjálvisbágoj birra, váj nuoramusá oadtju oahpásmuvvat gatjálvisbágojda ja mij gatjálvis la.
Dánna gávna dahkamusájt ja ressursajt majt máhtá låhkåmgirjij siegen adnet.
Vuodulasj buojkuldagá
Dát rájddo tjuovvu Magne Nyborga buojkuldagáj oahppama modellav. Tiemá iesjguhtik lábbajn li
válljiduvvam suv lista milta ájnas buojkuldagáj majt oahppe bierriji máhttet váj galggi buktet
buorebut tjielggit, ja muodugasjvuodajt ja sierralágásjvuodajt gávnatjit. Magne Nyborg milta li
buojkuldagá buorre oahppamvædtsaga divna oahppamdilijda. Dáppe gávna oahppamresursajt
tjuovvovasj vuodulasj buojkuldagájda: bájno, minsstara, háme, sajádagá, stuorrudagá, sadje, guovllo,
galla, mihttimavtadagá, dæddo, temperatuvrra ja labudallam. Oahppe dájt buojkuldagájt dádjadi ja
adni gå duon dán tiemájn ja tevstaj barggi, sihke tjálalattjat ja njálmálattjat.
Dát rájddo tjuovvu Magne Nyborga buojkuldagáj oahppama modellav. Tiemá iesjguhtik lábbajn li válljiduvvam suv lista milta ájnas buojkuldagáj majt oahppe bierriji máhttet váj galggi buktet buorebut tjielggit, ja muodugasjvuodajt ja sierralágásjvuodajt gávnatjit. Dán rájdon barggap buojkuldagáj bájno, minsstara, háme ja sajádahka.
Dát rájddo tjuovvu Magne Nyborga buojkuldagáj oahppama modellav. Tiemá iesjguhtik lábbajn li válljiduvvam suv lista milta ájnas buojkuldagáj majt oahppe bierriji máhttet váj galggi buktet buorebut tjielggit, ja muodugasjvuodajt ja sierralágásjvuodajt gávnatjit. Dán rájdon barggap buojkuldagáj stuorrudagá, sadje, goabbelij ja galla.
Dát rájddo tjuovvu Magne Nyborga buojkuldagáj oahppama modellav. Tiemá iesjguhtik lábbajn li válljiduvvam suv lista milta ájnas buojkuldagáj majt oahppe bierriji máhttet váj galggi buktet buorebut tjielggit, ja muodugasjvuodajt ja sierralágásjvuodajt gávnatjit. Dán rájdon barggap buojkuldagáj mihto, dæddo, temperatuvrra ja labudallam.
Gielalasj moattebelakvuohta Sámen
Vuostasj ja nuppát dásen la sáhka gielalasj diedulasjvuoda tevstav åtsådit ja gaskostit. Oahppe galggi
gájksáme ja julevsáme perspektijvas åvddånahttet máhtudagáv ja diedulasjvuodav gåktu giella,
kultuvrra ja identitiehtta aktij gulluji. Dán álldarin la viek ájnas barggat tevstaj majn la mávsulasj
sisadno ja dåjmaj maj baktu oahppe bessi gielajn sjuggelit ståhkat, åtsådit ja eksperimentierit. Dáppe
gávna oahppamressursajt ma li Sámeednama, sáme jábij birra, aktan tevsta ma li julevsáme
kultuvrraj ja árbbedáhpáj tjanádum.
Dán rájdo vuodo l tevsta Árranis Hábmera suohkanin. Da li smáv sitáhta dálkkemerkaj, båndorsijda iellema ja nuorreiellema birra.
Dát la rájddo daj gávtse sáme jábij birra. Dáj lábbaj gæhttjalip oahppijda vaddet dádjadusáv makkir jábe miján li, gåktu da juogeduvvi ja ma li daj dåbddomerka.
Dájna bargadijn galggi oahppe máhtov låpptit Sáme birra ja reflektierit majt merkaj liehket oassen Sámes ja gåktu ietja dåbddi gulluji dán bájke iesjgeŋga vidjurijda.